Sellel pildil on visionäär Greta ja mustas kostüümis mees, nimeks Patrick. Ta on kohalik elektrik ning ta esmane hinnang alumise korruse elektritöödele oli, et see võtab (kõigest) 100 tundi.
Oi küll! Olime lootnud ühe tööpäeva peale (ja pidime vähemasti viiekordistama oma sellealast eelarvet).
Samas on Patrick väga sõbralik ja sotsiaalne vend. Ta naerab hea meelega me naljade peale ning oskab kuulata. Nii Gretale kui stahhaanovlasele meeldivad sellised töömehed.
Selline on alumise korruse elektrikapp. Ütleme nii, et vajab uuendamist ning soovisime selle esimese asjana paar meetrit edasi viia. Samas, kuna kõik tööd on tänaseks ülakorrusele kogunenud, siis sellega me praegu ei tegele.
Kuigi jah, Patrick jõudis üks õhtu need kaablid siiski sups-sups ära võtta. Elektrilööki ta ei saanud, aga ta ütles, et kui saaks, siis ta töötaks järgmised kolm kuud väga ettevaatlikult (rääkis kogemuste põhjal).
Siin pildil teeb Stahhaanovlane ja Patrickuga pilti. Oleme kasutanud aega, et teha mehist tööd, aga samas ka üksteist tundma õppida. See on üks majaehituse plussidest. Saab paljude inimestega tuttavaks ja kui hästi läheb, isegi sõbraks.
Näiteks õppis stahhaanovlane Patricku kohta veel seda, et ta hüüdnimi on Öögil ning selle sai ta siis kui üks inimene luges ta käelolevat tatoveeringut valesti ("Eeagle").
Mis puudutab teise korruse elektritöid, siis Stahhaanovlase ülesandeks oli läbi mõelda teise korruse elektri- ja valgussüsteem.
Visionäär Greta ülesandeks oli see kritiilise pilguga üle vaadata ning vajadusel anda omapoolseid (tungivaid) soovitusi. Öögili ülesanne oli aga kõige raskem - tema pidi kõik mustad teibid aukude ja kaablite vastu välja vahetama. Ette tuli ka viimase hetke muudatusi, aga nagu öeldud, Öögil on sõbralik ja tubli töömees.
Comments
Post a Comment