See oli 18.märts kui me sisse kolisime. Ma tean, palju aega on möödas ja enam pole olnud stahhaanovlasel mahti mitmel rindel sel viisil rügada.
Siiski tahaksin siia panna mõned pildid, et jääks mälestusi sellest ajast ja ehk, kui olen tegemas mingeid uusi projekte, saab panna ka neid ülesse - nõnda, et see jutustaks me perekonna lugu ka edaspidi.
Siin me olime - esimesel ööbimisel. 16. märts. Tegime süüa, Greta mängis kitarri, lapsed said moppi lükata. Ega meil väga mööblit ei olnud.
Eks me omaltpoolt pidime pushima, et ehitajad läheks ja me võimalikult kiirelt sisse saaksime. Sel viisil ei pidanud me enam maja rentima ega ka Greta vanemate pool koormaks olema.
Ja siin on meie esimesed külalised. Maano ja Terje Männi perega. Tore, et meil Soomes on ka Eesti sõpru. Sellest õhtust mäletan ka seda, et tegin omatehtud šašlõkki ja arutasime selle üle, kas köögi kubu peaks värvima hõbedaseks, kuldseks või mustaks.
Isegi kui renoveerimine on tänaseks seiskunud (loe: raha sai otsa) ja stahhaanovlane tegeleb peaasjalikult uute töökohtade otsimisega (loe: võib selle pärast palvetada), siis vähemasti meil on Soomes oma kodu. Eks igasugu asju on vahepeal veel läbi elatud, aga oleme tänulikud, et meil on koht, kus olla ja uuele aastaringile vastu minna. Tulime ju Soome aasta tagasi (1.juuni).
Ja see on vaade aknast, vastupidises suunas. Taamal paistab Tervisekeskus (haiglalaadne hoone).
Ja kui aknast vaadata äsja roheliseksläinud kaski, siis tee, mis sa teed, aga tahaks nagu saunavihtasid punuda. Kahjuks oma sauna veel ei ole (see jäi esimese/mittevalmis korrusele).
Aga peagi järgmisest pooleliolevast projektist... tule ikka tagasi!
Siiski tahaksin siia panna mõned pildid, et jääks mälestusi sellest ajast ja ehk, kui olen tegemas mingeid uusi projekte, saab panna ka neid ülesse - nõnda, et see jutustaks me perekonna lugu ka edaspidi.
Siin me olime - esimesel ööbimisel. 16. märts. Tegime süüa, Greta mängis kitarri, lapsed said moppi lükata. Ega meil väga mööblit ei olnud.
Eks me omaltpoolt pidime pushima, et ehitajad läheks ja me võimalikult kiirelt sisse saaksime. Sel viisil ei pidanud me enam maja rentima ega ka Greta vanemate pool koormaks olema.
Ja siin on meie esimesed külalised. Maano ja Terje Männi perega. Tore, et meil Soomes on ka Eesti sõpru. Sellest õhtust mäletan ka seda, et tegin omatehtud šašlõkki ja arutasime selle üle, kas köögi kubu peaks värvima hõbedaseks, kuldseks või mustaks.
Isegi kui renoveerimine on tänaseks seiskunud (loe: raha sai otsa) ja stahhaanovlane tegeleb peaasjalikult uute töökohtade otsimisega (loe: võib selle pärast palvetada), siis vähemasti meil on Soomes oma kodu. Eks igasugu asju on vahepeal veel läbi elatud, aga oleme tänulikud, et meil on koht, kus olla ja uuele aastaringile vastu minna. Tulime ju Soome aasta tagasi (1.juuni).
Ja see on vaade aknast, vastupidises suunas. Taamal paistab Tervisekeskus (haiglalaadne hoone).
Ja kui aknast vaadata äsja roheliseksläinud kaski, siis tee, mis sa teed, aga tahaks nagu saunavihtasid punuda. Kahjuks oma sauna veel ei ole (see jäi esimese/mittevalmis korrusele).
Aga peagi järgmisest pooleliolevast projektist... tule ikka tagasi!
Comments
Post a Comment