Skip to main content

Betooni sliipamine


Stahhaanovlane jälle siin. Sel nädalal on mu põhiprojektiks "sliipamine" ehk rootsi keeles lihvimine. Seda ei saa aga ennem korralikult teha kui ei tee eeltööd "piikamisega", mis on teisisõnu meiseldamine. Siin ülemisel pildil võidki näha, kuidas ma suure peegli ees suure meislimasinaga "selfit" ehk endlit teen.

Kuigi töö nõuab küllaltki palju lisavahendeid, siis olen sellega päris rahul. Töötulemust on kohe näha ning see ei ole niisama nokitsemine, vaid nõuab jõudu ja vastupidavust. 

Mu eesmärgiks on lihvida ära kõik krobelused alumisel põhiplaadil, et selle peale saaks panna põrandakütet ning valada betooni. Ja tegelikult on selja taha jäänud juba terve konteineritäis betooni "piikamist"!


Ruum, millega ma täna tegelesin, on suure tõenäosusega tulevikus sauna eesruum, ehk siis minu jaoks tähtsuselt vaat, et esikolmikus. Pildil on näha veel suur tööstustolmuimeja, mis on super töövahend, kuigi jah, ühe katkise rattaga. Mulle meeldib selle masina juures see, et see on suht lollikindel, plastmassist, võimas ja mahukas. Siiski stahhaanovlase-kindel ta ei ole, sest ma pidin tükk aega leiutama, kuidas filtriluuki lahti saada. Ei aidanud ka youtube videode vaatamised. Filtriluugi avamiseks oli mul vaja Fjompinit.

Aga kes on Fjompin? Seda kuulete hiljem.


Siin on minu tänase päeva saak. Pakun, et umbes 50 kg betoonipulbrit (Wilmast kaalub rohkem). Tegelikult peaks liitrite hulga täpsemalt välja arvutama, siis teaks, kui palju ma ühes päevas suudan uut pulbrit toota. Ja siis saaks omakorda rekordeid teha, sest see stahaanovlase jaoks väga tähtis, nagu te ilmselt teate. Kui ei tea, siis ole kena ning hari ennast natuke veel. 

Palju pole sliipamist enam jäänud. Kui pingutan, saan kahe päevaga hakkama. Ja siis ongi terve alumine korrus suureks voolikute, torude, juhtmete panemiseks ning betooni valamiseks valmis pandud! 

Ning kui sellesse etappi jõuame, on kindlasti ka stahhaanovlase naine väga rahul ning eks seegi ole vähemasti sama tähtis kui töö üle rõõmu tundmine?

Comments

Popular posts from this blog

Kolisime sisse

See oli 18.märts kui me sisse kolisime. Ma tean, palju aega on möödas ja enam pole olnud stahhaanovlasel mahti mitmel rindel sel viisil rügada. Siiski tahaksin siia panna mõned pildid, et jääks mälestusi sellest ajast ja ehk, kui olen tegemas mingeid uusi projekte, saab panna ka neid ülesse - nõnda, et see jutustaks me perekonna lugu ka edaspidi. Siin me olime - esimesel ööbimisel. 16. märts. Tegime süüa, Greta mängis kitarri, lapsed said moppi lükata. Ega meil väga mööblit ei olnud. Eks me omaltpoolt pidime pushima , et ehitajad läheks ja me võimalikult kiirelt sisse saaksime. Sel viisil ei pidanud me enam maja rentima ega ka Greta vanemate pool koormaks olema. Ja siin on meie esimesed külalised. Maano ja Terje Männi perega. Tore, et meil Soomes on ka Eesti sõpru. Sellest õhtust mäletan ka seda, et tegin omatehtud šašlõkki ja arutasime selle üle, kas köögi kubu peaks värvima hõbedaseks, kuldseks või mustaks. Isegi kui renoveerimine on tänaseks seiskunud (loe: r...

Köögi ja karu vabastamine

Selline nägi välja meie suurejoonelise ja luksusliku köögi lahtimonteerimine. Suure töö ärategijateks olid taas kohalikud joped, keda stahhaanovlane kutsub hellitavalt "kaksikuteks" (sest nad ongi kaksikud, lihtsalt täiskasvanud mehed).  Hellalt-hellalt tõstsime asjad teise ruumi ning paralleelselt läks hulk köögiuksi värvimisse. Võime aga küsida, kes tegi ära kõige suurema töö? Kas jälle stahhaanovlane? Ei, sõbrake, ei! Suurima töö tegi ära seesamune pikmaskin (hääldus: piikmašiin).  Ja nagu alloleval pildil näha, siin on ta juba pool tööd ära teinud. Kõik põrandaplaadid said üles väristatud ja purustatud ning aknast kõrge kaarega välja visatud. Oi, see oli kõva andmine! (Vahepeal tuli kohale ka politsei, aga see on juba teine lugu). Siinkohal, köögist rääkidest, olgu ära mainitud üks  fun fact: Põrandaplaadid, mis me üles võtsime, olid Vaasa Linna Kõige Esimesed Puitimitatsiooniga Plaadid! Ehk teisisõnu - stahhaanovlane ja tem...

Mida stahhaanovlane sööb?

Üks projektidest, mis stahhaanovlasel käsil - kaardistada ära kõik lähimas sööhikohad ning nende lõunahinnad. Kohti on kokku umbes kümme ma keskeltläbi jääb kõik 7-8 euri vahele. Ja tee, mis sa teed, kõige meeldivad on ikkagi kiirtoidukohad. Toit on maitsev ja selle saab kiirelt kätte. Kui on kiire, siis on olemas ka drive innid ning süüa saab ka roolis. Aga kui on aega, saab maha istuda ja lugeda raamatut (loe: areneda keeleoskuses ja lugudekirjutamises) või siis teha mõni kohtumine teise inimesega. Iga kohtumisega on võimalik omakorda inspireerida teisi saama samuti natuke rohkem stahhaanovlaseks.