Stahhaanovlane ja tema projektid

Uute tööriistade saamine tähistab uute projektide algust. Saagem tuttavaks - see on matieemaldamismasin!  Rentisin selle Cramost, sest Ramirendis, kuhu esimesena läksin, oli selle liigikaaslane juba väljarenditud. Ja isegi kui Ramirendi-tripi peale kulus ekstra 30 min (aeg on stahhaanovlase jaoks on kõige kallim vara), siis kohtasin seal oma esimesi Kalevipoegasid. Neid oli Kolm tükki ja meie jutt jäi sel korral põgusaks.  Stahhaanovlane kohvipause ei tee. Cramo seltskond oli samuti tore. Seal oli palju soome velisid ja nende arvates oli mu eelmine müts (rohelist värvi) kole. Nad andsid selle asemel mulle Cramo mütsi. Kannan seda uhkusega. Matieemaldamismasin teeb head tööd. Väriseb ja müriseb. Kaalub päris palju. Sellise "jõe" tegemine võttis 17 minutit. Matti tuleb eemaldada tervelt teiselt korrusel (u 100m2) Kõige raskemaks osutus aga söögitoaprojekt. See oli jõhker! See ON JÕHKER! Stahhaanovlasel on see kolmandat päeva käsil. ...

Kuigi olen tahtnud teha lugejale suurejoonelist sisenemist meie keldriruumi (kus on graniitrahnud), siis tegelikult oleme postitustega otsapidi sinna sisse juba jõudnud. Eelmise postituse  üks nokitsemisprojektidest oli ju seal. Nüüd tahaksin aga jagada seda, kuidas stahhaanovlane leidis sealt, aardekambrist, täiesti uue tööriista (ning see ei pruugi jääda sugugi viimaseks leiuks!). See juhtus nii... Võtsin maha vanad riiulid, et pääseda ligi puupaneelidele. Kohalikud instruktorid räägivad, et puitu keldris ei tohi hoida ning nii on siis stahhaanovlane saanud ülesandeks eemaldada sealt kõik, mis puidust.  Samal ajal aga kui tavalised soomemehed teeksid kohvipausi, läks stahhaanovlane vanade asjade vahele kolama (eelmisest omanikust jäänud) ning siis, otsekui preemiaks, avastas Musta Kasti. Kaalu sel oli, nii et asi tundus tõsiseltvõetav! Ja volla!  Lukud avanesid ning vaata, mis sealt välja tuli! See on elektriseeritud Gabriele 8008....

Täna oli mul maja peal tööd vaid 2 tundi. See tähendab, et saan peagi asuda ka oma uue raamatu ("Reamees Mürsupuu seiklused") teise poole viimistlemisele, aga sellest lähemalt mõnel teisel päeval mõnes  teises blogis . Täna tegelesin kolme nokitsemisprojektiga. Esimene oli keldriseinalt lambi eemaldamine (ja koos sellega puupaneelide eemaldamise projekti lõpetamine).  Iseenesest võib asi tunduda lihtne, ja küsida võib, miks see ots praeguseni oli teha jäänud, aga asi oli selles, et stahhaanovlasel polnud maja peal tänaseni kruvikeerajat. Samuti oli küsimus, mis vajasid vastust: mis saab villast, mis oli puupaneelide ja tõrvapappide taga? Kuna aga sain lugejale tundmatult Fjompinilt  enne Suurprojektile saabumist infot, et vill võiks jääda, siis sain ametlikult selle nokitsemisega alustada.  Aega kulus selleks 8min ja 29,4sek.  Enne ja Pärast Teine projekt oli ülemisel korruse vetsulammutamise lõpetamine ehk "kipsiäärte äratoksi...

Täna hommikul ärkasin üles teadmisega, et vaja on lumelabidat. Teisiti lihtsalt ei saa. Lund on siinmail palju ja Suurprojektil on vähemalt 120 ruutmeetrine lamekatus, mille eest tuleb hoolt kanda. Kui aga ehitusplatsile jõudsin, siis tekkis uljas mõte proovida katuseprojektil hoopis tavalist ehitusharja. Mul üks on, puidust. Hea pika varrega, tugevate harjastega, kergemat sorti. Sellega saab kiireid liigutusi teha. Tööhoogu oli algul palju ja rajad ümber maja said kiirelt sisse lükatud. Tekkis täitsa selline külalise ootamise tunne. Päike säras ja lumi sillerdas! Ihana! Kui aga rajategemisega katuseredelini jõudsin, siis sõitis sisse esimene väsimuselaine. Pähe tekkis küsimus - huvitav, mitu väsimuselainet stahhaanovlane üle elab, enne kui projektile käega lööb? Ma pakun, et 9. Selline oli harja stardipakk Aga et mootorit enda sees veelgi rohkem motiveerida, mõtlesin, et huvitav kui kiirelt olen võimeline harjaga katuse tühjaks lükkama? Ja veelgi huvitavam oleks teada, ...

Ehitustööd toovad esile kehalisi muutuseid. Üheks selliseks on kuivavad ja pragunevad käed. Jah, isegi minul, kel üldjuhul ikka rasulised näärmed.  Stahhaanovlane minu sees juba arvas, et egas midagi, eks seegi ole üks ohvritest, mis tuleb pere ja töö nimel teha, kuni ma hakkasin kuulma vaikseid aga korduvaid hääli. Need hääled tulid mu kodunt, täpsemalt laste suust.  Nad ütlesid, et on televiisorist näinud reklaame, mis tunnevad kaasa ehitajameestele ning et kuivava naha vastu aitavat üks spetsiaalne kreem. Algusel ma ei uskunud neid (sest eks stahhaanovlane proovis salaja ka oma naise kreemikollektsiooni, kuid abi polnud sellestki), aga kui hääled lakkamatult edasi kõnelesid, ja ma kreemi ka ehituspoes nägin, siis "läksin liimile" ehk siis, ostsin ära ja hakkasin kasutama.  Tagasisideks. Asi toimib! Vaja vaid näputäis peale tööpäeva ja pesu ning nii mõnus hakkab kohe! Maksis teine 9,99eur ja saadaval oli näiteks Motonetis (põhiline ehituspood, mis siinkandi...

Stahhaanovlane jälle siin. Sel nädalal on mu põhiprojektiks "sliipamine" ehk rootsi keeles lihvimine. Seda ei saa aga ennem korralikult teha kui ei tee eeltööd "piikamisega", mis on teisisõnu meiseldamine. Siin ülemisel pildil võidki näha, kuidas ma suure peegli ees suure meislimasinaga "selfit" ehk endlit teen. Kuigi töö nõuab küllaltki palju lisavahendeid, siis olen sellega päris rahul. Töötulemust on kohe näha ning see ei ole niisama nokitsemine, vaid nõuab jõudu ja vastupidavust.  Mu eesmärgiks on lihvida ära kõik krobelused alumisel põhiplaadil, et selle peale saaks panna põrandakütet ning valada betooni. Ja tegelikult on selja taha jäänud juba terve konteineritäis betooni "piikamist"! Ruum, millega ma täna tegelesin, on suure tõenäosusega tulevikus sauna eesruum, ehk siis minu jaoks tähtsuselt vaat, et esikolmikus. Pildil on näha veel suur tööstustolmuimeja, mis on super töövahend, kuigi jah, ühe katkise rattaga. Mulle ...

Selline on aastal 1974 ehitatud suurprojekt Smedsbys, Vaasa linna külje all. Meie sattusime selle kinnistu otsa siis kui hakkasime otsima soodsa hinnaga kodu, kus perena vähemasti kaks aastat elada. Kohalikud kutsuvad teda "Ferrex taloks". Majal on 6 magamistuba, 208 ruutmeetrit ning veel praeguse seisuga omab nelja erinevat sissepääsu (neist kolm on pildil näha). Ta on ehitatud otseses mõttes kalju peale, sest kui avada keldriluuk, siis sealt vaatavad vastu mitu hiiglaslikku kivirahnu. Stahhaanovlase jaoks on see kahtlemata üks inspiratsiooniallikas! Kohalike soomlaste jaoks on graniitrahnud aga niivõrd igapäevaseks asjaks, et nemad ei oska selliseid asju nii palju hinnata. Kindlasti väärib keldrikoobas eraldi postitust. Sealgi tuleb esimese asjana lammutada. Mis puudutab maja ajalugu, siis selleks saaks kirjutada inspireeriva raamatu. Hea tahtmise juures isegi triloogia, sest see jaotub kolme ajastusse: 1. Kristliku suurpere misjoniaastad 2. Kohalike invaliidi...

Aastal 2007 kui ma käisin Soomes tehases tegemas keevitustööd , siis ma sattusin omamoodi sekeldustesse. Hakkasin oma liini peal nii hoogsalt tööle, et teised töötajad hakkasid streikima ning ei toonud mu ette mitte üht detaili. Minul aga olenes sellest omakorda mu palk ja mul oli kange tahtmine püstitada uusi tehaserekordeid. Eks ma vist püstitasin ka, sest asi lõppes sellega, et mind toimetati diplomaatiliselt teise tehasesse, kus enam hoogtööd polnud võimalik teha. Hiljem kui neid muljeid oma isaga jagasin, siis ta naeris ja ütles, et ma olen stahhaanovlane . Mul läks aastaid, enne kui ma selle sõna tähenduse selgeks õppisin. Ja kusjuures, mulle see nimetus sobib! Ma arvan, et kui oleksin sündinud sügavas Nõukogudeliidu ajas ning saanud parteilise kasvatuse osaliseks, oleksin ma läinud ajalooannaalidesse kui Stahhaanovlane Märt. Ma mõtlen seda tõsiselt. Ja arva ära mis! Peale 11 aastat tuli Märt tagasi Soome, sedakorda pikemalt kui üheks suveks ning sel korral ei tegele ta mit...